Jukuraadio

Jukuraadio 562. köögilauas õitseb kirjanik ja režissöör Vahur Laiapea, keda suurem osa meist teab Ukrainas toimuva sõja lugude edastajana. Vahur andis välja raamatu “Hingedepäev Hroza külas” ja neist mikroajalukku kuuluvatest sündmustest tulebki juttu. Vahur: “Olen sadu ja sadu kordi kuulnud väga raskeid lugusid ning mu teadvus kipub kõike neid ühte köitma ja tervikuna võtma. Nii teadvus peabki töötama, muidu võib see katki minna. Parim, mida saan teha, on leida jutustaja elust hetki, mis on erilised ja ainulaadsed minu, kuulaja jaoks. Siis on lootust, et need ka mu lugejat puudutavad. Siis on lootust, et see kuritegelik sõda ja selle süüdlased ei muutu uueks normaalsuseks, millekski tavaliseks ja andestatavaks."

Jukuraadio 561. saade võtab koos ajaloolase Andres Adamsoniga ette 106 aastat tagasi toimunud Eesti Vabariigi vastase mässu Saaremaal. 1919. aasta Saaremaa mäss (nõuka-ajal järjekindlalt ka ülestõusuks nimetatud) kujutas ennast saarlaste vastuhakku Eesti Vabariigile ja baltisaksa mõisnikele, mis toimus 16-21. veebruarini 1919. Ühtset põhjust toimunule on raske laiendada, pigem kohtusid erinevad arengud, mis nende veriste sündmusteni viisid. Igal juhul oli tegemist Vabadussõjas olevale Eestile äärmiselt ohtliku sündmusega. Mäss suruti maha 1919. aasta 21. veebruaril.

1993. aastal Tallinna–Stockholmi liinil sõitma hakanud parvlaev Estonia oli Eesti suurim ja kauneim reisilaev. Aga vähesed teavad, et enne II maailmasõda sõitis samal liinil reisiaurik “Estonia". Tegelikult aga on “Estonia” nime all sõitnud mitmed laevad veel varem, koguni rohkem kui 100 aasta jooksul. Meremuuseumis on üleval näitus, mis pajatab meile “Estonia” loo. Aga vandenõuteooriatest ei räägi. Kandume korraks 20. sajandi algusesse ja lõpetame ajastu kirjeldusega, kus sõitis hiljem hukkunud “Estonia”. Reisilaev Estonia sümboliseeris eestlastele vabadust, edu ja läänelikke väärtusi, mis ei olnud toona just paljudele kättesaadavad. Milline oli elatustase, mida seal pakuti ning mida üldse avatud liiklus “välismaale” toona tähendas – sellest pajatavad Meremuuseumi kuraator Teele Saar ning muuseumi direktor Urmas Dresen.