Kukkuv Oun

Saate esimeses osas räägib Icosageni siirdemeditsiini suuna direktor Tanel Mahlakõiv sellest, millisel moel on võimalik organismi oma rakke välja õpetada selleks, et tappa organismi elama asunud vähkkasvajat. Rakuravi, mille hinnaks on USAs oma pool miljonit dollarit, võiks Eestis taskukohasemalt kättesaadavaks muutuda. Saate teises osas räägivad füüsikaprofessor Raivo Jaaniso ja meditsiiniprofessor Pille Taba, kuidas väljahingatavast õhust onn võimalik leida molekule, mis reedavad tekkivaid raskeid ajuhaigusi – Parkinsoni ja Alzhemieri tõbesid. Saatejuht Marek Strandberg. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga]( https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm).

Täna ei lagunda vesinik enam terasmahuteid – neid lihtsalt ei kasutata – ja lisaks ei rända kütuseelementides olevad haruldased metallid ka kõige kaduva teed vaid on taaskasutatavad väga suures ulatuses. Vesinikuenergeetika liiderriigiks on Euroopas muutumas Holland – räägime sellest, et miks. Saatekülaliseks on KBFI vanemteadus ja vesinikenergeetikaettevõtte PowerUP asutaja ja juht Ivar Kruusenberg. Saatejuht Marek Strandberg.

Tallinna kiirbi peaarst Raul Adlas räägib sellest, mida kujutab endast kiirabitehnoloogia. Saame teada kiirabi ajaloost ja ka tulevikust. Millisel puhul üldse on põhjust kiirabi kutsuda ja kas üldse on olemas kiirabi valeväljakutseid? Kas üksinduses ja ärevuses on põhjust kiirabi poole pöörduda? Saatejuht Marek Strandberg

René Mõttus, Edinburgh'i ja Tartu ülikooli psühholoogiaprofessor selgitab, millest tuleneb inimese rahulolu ja räägib sellest, et on möödapääsmatu luua teaduspõhised hindamisvahendid, et inimesed saaksid teada, milline on nende isiksus ja kuidas saaks seda vajadusel peenhäälestada. Enamgi: täna on olemas arusaam sellest, kuidas tõepoolest end hinnates leida parimad tegevused, mis inimesele sobivad nagu vältida neid, mida tehes justkui liiv hammasrataste vahel krigiseb. Saatejuht Marek Strandberg.

Vetrinaar Ain Starast räägib sellest, millisel moel on lemmikloomadega seonduv Eestis muutunud ja sellest, millised ohud ja riskid on lisandunud ka seotud selelga, et metsloomadki on hakanud rohkem linnades liikumas. Saatejuht Marek Strandberg.

Kukkuv õun: kukkuv-oun_2024-07-23

2024. aasta koolieksamite puhul võttis Haridus- ja Noorteamet kasutusse suure hulga meelevaldseid tehisintellektseid «otsustajaid» ja nendelt saadud väidete alusel tühistati nii mõndki eksamitulemused. See asjaolu on enam kui häiriv. Saatekülalise Priit Hõbemägiga arutleme selle üle, kus on tehisaru rakendamise piirid ja milline on see võimalik ohutu ulatus. Saatejuht Marek Strandberg.

Teadusagentuuri juht Anu Noorma, füüsik ja ettevõtja Kaupo Voormansik ja õpetaja ka kasvatusteaduste doktoriõppur Helene Uppin arutavad selle üle, millised on võimalused Eestis teha karjääri teaduses ja kui kerge või raske see on. Kas me peame end kogu aeg kellegi teisega võrdlema või on aeg hakata nö oma teed minema? Teaduses ei ole kõike juhtivat kätt vaid teaduses peab igaüks ise oma uksed avama ja teod tegema. Arutleme ka selle üle, kas kasvatusteadused vajavad erilisemat tähelepanu, kuna neist näib sõltuvat väga palju, milliseks inimesed kujunevad. Saatejuht Marek Strandberg.

Kiviajal ei ehitatud siinkandis linnu, nii nagu tegid kütid-korilased tänase Lõuna Türgi aladel. Küll aga olid siingi oma kogunemiskohad ja need võisid olla muistsete matmispaikade juures. Need ehk olidki iidsed kogunemiskohad ja ärikeskused. Tartu Ülikooli arheoloogia kaasprofessor Mari Tõrv räägib sellest, milline oli kiviaegne ja hilisem eluolu ning kui tavaline oli toona ka surm. Saame teada, mida inimesed toona teha võisid ja oskasid. Tuleb välja, et teame toonaste inimeste kohta üsna paljutki. Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu Ülikooli teadus Ivar Zekker uurib, kuidas toime tulla aina kasvavate ravimjääkidaga, mis inimestest looduskeskkonda jõuavad. Aastaks 2030 peavad reoveepuhastid neid juba eemaldama hakkama. Millised on tehnoloogiad, mis seda teha aitaksid ja kui palju neist ainetest õnnestuks kinni püüda? Kas haiglad ja hoolekandeasutused vajaksid eraldi reoveepuhastid – sealt tuleb ju enamus ravimijääkidest? Saatejuht Marek Strandberg.

Eesti Geoloogiateenistuse fosforiidivarude ja -kaevandamisega tegeleva projekti juht Lauri Joosu räägib, mida saadakse teada järgmise aasta lõpuks 6 miljoni krooni eest, mille Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on eraldanud fosforiidiuuringuteks. Uurime ka, kas midagi peale fosforiidi on ka me maapõues ja ka seda, milline on olukord maasoojuse kasutussevõtuga. Saatejuht Marek Strandberg.